Ainult 4-5 minutit, mis see väike ettekanne ikka ära ei ole! Aga vaata, et oleks mõjus. Pisemaid ja suuremaid esinemisi, ettekandeid, tutvustusi, liftikõnesid või sõnavõtte tuleb ikka ette. Mõni naudib, mõni pelgab, kuid valdavalt kõigilt nõuab siiski mingil määral keskendumist ja ettevalmistust. Keegi ei taha ju suu vett täis, sõnad kurgus kinni, keel sõlmes ja mõte kui udukogu teiste inimeste tähelepanu kuritarvitada. Enesekindel, veenev ja õnnestunud sõnavõtt saab õnnestuda ainult siis, kui tead, kuidas ja millest räägid. Oma tegevusaruandest rääkides või ettepanekuid kollektiivile esitades pole aga sageli mahti avaliku esinemise kursusi või näpunäited jälgida. Koolis on juba algklasside lapsed vilunud ”esinejad” tahvli ees vastamises. Ometi, mõne sõnavõtud on kui pärlid reas, teise puhul lööme pilgu maha, muigame, punastame empaatiliselt või vaevu paneme tähelegi. 

Internet on pungil täis soovitusi, näpunäiteid ja raamistikke, kuidas oma suulist esitust üles ehitada ja ette valmistada. Loomulikult tuleb kasuks aegajalt avaliku esinemise koolitusi  läbida ja oskusi lihvida. Igal võimalusel harjutada (see tähendab, et aegajalt ka ebaõnnestuda). Aga millal sa viimati käisid esinemise koolitusel või reaalselt harjutasid mentoriga oma 5-minutilist sõnavõttu? 

Pärast seda, kui olin olulisel koosviibimisel Tähtsale Tegelasele oma ettepanekut esitades saanud reaktsiooniks kulmukergituse ja “Nägemist!”, mõistsin väikeste esinemiste saatanlikku tähtsust. Pärast piinlikkuse allakugistamist koos tikuvõileibadega, läksin saba jalge vahel koju ja kaevasin välja vanadest konspektidest ühe lihtsa suulise esituse mudeli, mis nüüd mitmeski olukorras on mulle heaks tööriistaks olnud. Enamasti töötab see ideede või ettepanekute esitamise korral sõnavõtu struktuuri hoidjana. Viieosaline raamistik suulisteks esinemisteks rakendub ka nö liftikõne puhul. Aruannete või tahavaatepeeglist ülevaadete tegemiseks vajab natuke laiemalt ja loovamalt lähenemist, aga võib olla siiski abiks. Viis struktuuri komponenti annavad aga ridade vahel ka suunised esituse stiiliks ja aitavad sõnumit mõjusana hoida. 

Kontekst 

Alusta kuulajale kujutluspildi loomisest. Kutsu teda suhestuma reaalse olukorra, probleemi, puuduse või murega, mille osas ülevaadet või ettepanekut esitad. Kasuks tulevad loojutustamise (storytelling) võtted nagu kujundid, emotsionaalsed pildid, paralleelid, sümbolid jms

Karjuv vajadus

Rõhuta selgelt, miks sinu esitatav teema on oluline. Proovi nii lühidalt ja lihtsalt põhjendada, et kuulajatel ei jääks kahtlustki, et on vaja edasi kuulata. Idee esitlusel tuleks veenvalt argumenteerida, millist valu või probleemi su mõte lahendab. 

Kontseptsioon

Alles siis kui kuulajad on nö peos ja nende uudishimu laes, tule lagedale selle põhilise sõnumiga. Mis on su peamine lahendus, idee või väide. Valgusta kuulajaid nii suulise kui visuaalse infoga, kui võimalik, lase neil rakendada ka teisi meeli, et mõista su sõnumit.

Kaliiber

Kirjelda täpsemalt oma plaani või ideed; aruande või ülevaate korral täpsusta olulisemaid fakte. Kui suur, kui palju, millal, kellega, kuidas… Arvud mõjuvad veenvalt, aga liiga palju kuiva puru võib mõjuda kurnavalt. Filtreeri sellest lähtuvalt, mis on oluline kuulaja perspektiivist ning mis aitab kaasa su sõnumi veenvusele. 

Kas-oled-minuga?

Tordina kirsil tasub esinemine lõpetada konkreetse üleskutsega või palvega kuulajatele. Väike kujundlik meeleolu tõstmine või “palli teiste väravasse” veeretamine aitab vältida olukorda, et kuulajad kehitavad õlgu: “no ja mis siis….?” Sõltuvalt kontekstist või esinemise eesmärgist vajab see mõnikord enesekindlust, aga naeratus või väike huumor aitab alati. 

Ettekannet lõpetades patsuta endale õlale. Muide, panid tähele, kui palju (või vähe) sa eelmise ja järgmise ettekande sisusse süvenesid?