Organisatsiooni juhtimise stiili puhul saavad määravaks kaks peamist asjaolu. Ühelt poolt organisatsiooni sisu ja strateegia ning teisalt tippjuhi individuaalne eripära.
Sisu ja strateegia poolelt analüüsime allpool isiklikule sooritusele (rollile) suunatud organisatsiooni ja ülesandele suunatud organisatsiooni ning vaatleme, milline võiks olla nende organisatsioonide tippjuht.
Rollile suunatud organisatsioon
Isiklikule sooritusele/rollile suunatud organisatsiooni juhtimise strateegia on tegutseda otstarbekalt ja seaduskuulekalt. Õigused ja kohustused on jagatud rollide järgi ning määratletud üsna rangete ametijuhendite ja sisekorraeeskirjaga. Selline organisatsioon ei ole reeglina paindlik ning sobib nn klassikalise juhtimisstruktuuriga asutustele ja makroettevõtetele. Kontrollisüsteem on jäik ning eksimustele võib järgneda karistus. Samas on töötajate väljavahetamine sellise organisatsiooni juhtimise korral pikaajaline ja keeruline. Kuna töötajate loomingulisus ja initsiatiiv on piiratud, siis sobib seda tüüpi organisatsiooni juhtima autokraatlike juhiomadusega juht.
Autokraatidele on ette heidetud arvamust, et töötajad ei taipa midagi organisatsiooni strateegiast ega eesmärkidest. Kindlasti ongi kergem ja mugavam üksi otsustada. Kohati kinnistab autokraatlikku organisatsiooni juhtimise stiili juhi ülekoormatus ja kõrgemalseisvate juhtide toetus, kellele meeldib, et „kord on majas“. Saavutatud edu korral tõstab autokraatlik juht esile vaid iseennast.
Ülesandele suunatud organisatsioon
Ülesandele suunatud organisatsiooni juhtimise strateegia on üles ehitatud põhimõttele, et kõige olulisem on saavutada eesmärk ja võetud kohustused tuleb vastavalt kokkulepetele (lepingutele) iga hinnaga täita. Sellele eesmärgile on suunatud nii struktuur, organisatsiooni juhtimine kui ka tegevus. Puuduvad ametijuhendid ja kontrollsüsteem on paindlik. Vajadusel korraldatakse kiiresti asendamised või vahetatakse töötajad välja. Kuna selline organisatsiooni juhtimine on paindlik ning reageerib kiiresti turu muutustele, siis töötab seda tüüpi organisatsiooni juhtimise mudel hästi eraettevõttes. Parimaks näiteks on paari lepingulise töötajaga pereettevõte, kus eesmärgid on ühised ning töötajate asendamine toimub kiiresti ja iseenesestmõistetvana. Kuna organisatsioonis ollakse harjunud paindliku juhtimisega, siis esmapilgul tundub, et juhiks sobib klassikaline demokraatlik juht.
Demokraatliku juhi põhiväärtusteks loetakse seda, et ta kuulab ja austab teiste arvamust, on avatud uutele ideedele ning julgustab arutelusid. Kindlasti on positiivne see, et ta tegutseb avatult ja avalikult ning usub ühistesse eesmärkidesse. Saavutatud edu korral ütleb demokraatlik juht tänusõnad eelkõige töötajatele ning tugevdab sellega tööpere „meie-tunnet“.
Kujutame aga ette, et ülalkirjeldatud pereettevõttes hakatakse pidama koosolekuid ja pikki ühisarutelusid, kui tekivad sellised probleemid, mis vajavad kiiret lahendust (seadmete rikked, ilmastikuolude muutumine, töötajate haigestumine jms). Sellistel puhkudel oodatakse ikka kõigepealt juhi kiiret sekkumist ning selgeid väljaütlemisi. Mõistagi on omal kohal ka arutelud, aga ikkagi alles pärast seda, kui edasilükkamatud otsused on tehtud.
Võib eeldada, et ülesandele suunatud organsatsiooni juhimisel on klassikalisest demokraadist edukam paindlike isikuomadustaga juht, kes on valmis teatud olukordades kiiresti otsustama ning võtma vastutuse otsuse tagajärgede eest.
Iga organisatsiooni juhtimise edukus on seotud eelkõige tippjuhi eripäraga, mille määravad isiksuseomadused, varasem töökeskkond ja kogemus ning hariduse ja väljõppe olemasolu.
Juhi isiksuse analüüs kirjeldab käitumise ja tunnetusprotsesside omapära, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. Isiksuseomaduste all mõistetakse eelkõige temperamenti, võimeid ja iseloomuomadusi, mida võimendavad väljakujunenud väärtushinnangud ning individuaalne emotsioonide spekter.
Kui seda teadmist vaadelda organisatsiooni juhtimise seisukohalt, siis oleks asjakohane juhi valimisel lisaks ametlikule Curriculum Vitae-le kasutada ka pädeva spetsialisti (psühholoogi) abi isiksuseomaduste määramiseks kaasaegsete isiksusetestide abil.
Kokkuvõtteks võib öelda, et organisatsiooni juhtimise parimate lahenduste leidmiseks tuleb analüüsida organisatsiooni suurusest ja eesmärke, panna paika pikaajaline strateegia, luua vajalik juhtimisstruktuur ning leida sobiv tippjuht.
